„Jälg“ asub avastama optimieerimiskeerises kaugküttelahendusi, mille läbi saavad toasooja kümned tuhanded eestlased ja ettevõtted. Uurime, kust üldse tuleb kestlik toasoe ja miks on vaja vahepeal linn üles kaevata. Põneva kõrvalpõikena kogub kliimamuutuste valguses kaugkütte kõrval tuure ka kaugjahutus.

Uurime lähemalt keskkonna ja moodsa maailma mugavuste suhet. Marko Matvere käib Tallinna sadamas, kus on sisse seatud ainulaadne küttesüsteem, mis saab soojuse mereveest ning ei tekita seega üldse heitmeid. Heidi Hanso vaatab üle, kuidas on valminud Rail Baltica keskkonnamõjude hindamine - mil moel hakkab ümbritsevat mõjutama kogu pöörane ehitusaeg ja hilisem rongide liikumine.

Marko käib mõttelisel ümbermaailmareisil ja avastab, et kõige hämmastavamad leiud asuvad ikka kodusadamas. Heidi sukeldub aga taas kartmatult prügimaailma, et aidata kaasa suurtele muutustele ja väikeste harjumuste kujundamisele pakendite kasutamisel või neist sootuks loobumisel.

Võib tunduda, et ei ole erinevamaid keskkondi kui meri ja internet. Mõlema suureks kasuks inimkonnale on aga võimalus midagi transportida - merel toimub lausa 90% maailma kaubaveost, internetis aga suurim osa infovahetusest. Seepärast ajabki Marko Matvere sel nädalal innovatsiooni jälgi mereakadeemias ja sadamas. Heidi Hanso otsib aga lihtsaid selgitusi keerulistele teemadele 5G ja andmemahuka tehnoloogia ning keskkonna puutepunktides.

Tehnoloogia areng näitab end ühtviisi vingelt nii maal kui merel. Marko Matvere uurib, mis saab meremeestest siis, kui sõitma hakkavad juhivabad praamid. Heidi Hanso võtab aga nõuks vaadata, mida saaks ära teha selleks, et kaotada vajadus osta alati uusi tehnikavidinaid. Ikka selleks, et oma tehnoloogilist keskkonnajälge kokku tõmmata.

Ragistame mööda Eesti praeguseid ja tulevasi rööpaid. Heidi Hanso sõidab Eesti raudtee ja ronginduse südamesse ning vaatab üle, kui palju on seal ruumi nii tõsiseks teadusinnovatsiooniks kui pöörasteks keskkonnasõbralikeks lahendusteks. Selgub, et raudteeriigina võib meie väike maa olla tõeline tulevikutegija.

Võtame seekord eriti laia kaare ja käime ära nii Tallinna kesklinna saarel kui Eesti suurima taristuprojekti telgitagustes. Heidi Hanso vaatab, kuidas tegutsetakse selle nimel, et Rail Baltica teekond kulgeks nii, et mõju ümbritsevale keskkonnale oleks võimalikult väike. Marko Matvere sõidab aga Aegna saarele, mis asub Tallinna kesklinnas ja kus tehtud uuendused on muutnud selle külalistele igati kesklinlike tunnustega mõnusaks ajaveetmise paigaks.

Inimesed on loonud palju erinevaid tehismaterjale, mille kasutamine meie igapäeva paremaks teeb. Nende suhe looduskeskkonnaga võib olla aga väga erinev. Marko Matvere käib kasuliku materjaliinnovatsiooni radadel mere ääres. Heidi Hanso vaatab aga otsa faktile, et suur osa toodetud pakendimaterjalist muutub hoopis kiiresti probleemiks, millega tuleb hoolikalt tegeleda.

Marko Matvere käib uurimas keskkonnasõbraliku meretranspordi harva hoomatavat kitsaskohta — laevade puhastamise keskkonnamõju. Mürkainega töödeldud laevakerede hooldamine on nüüd Läänemere kaitsmise eesmärgil Tallinna Sadamas reguleeritud. Heidi Hanso teeb aga lähemalt tutvust alternatiivse toitumisviisi ja putukatega, keda selle aasta algusest Eestiski inimtoiduks nimetada tohib.

Marko Matvere ja Heidi Hanso jätkavad keskkonnaseiklustega. Looduse uurimise aluseks on ikka lapselik uudishimu, mille eestvedamisel võib avastada, et on veel paljugi, mida me veel ei tea, aga võiksime.

„Jälg“ uurib sedakorda, kuidas jäätmeid prügi asemel ressursina kasutama peab. Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas võetakse ette pöördelisi samme, et ringmajandus hoo sisse saaks. Uurime, millised on kaasaegsed ringmajanduskeskused, miks raamatukogudest tööriistu laenutada saab ning kuidas ära viskamise asemel meistrid asju parandama õpetavad. Juba lähiaastatel muutuvad ka suurte organisatsioonide hanketingimused, mis lasevad muuhulgas ehitada uusi hooneid ka kasutatud materjalidest.

Saade toob kokku metsa, mere ja linnaruumi. Marko Matvere avastab seekord mere saladusi laiemas pildis kui kunagi varem. Heidi Hanso käib aga linnas, kiigub hoogsalt Eesti ja Läti vahel ning uurib metsa päris mitme eri mätta otsast.

Väärtuslikku leidub meie ümber rohkem kui pilk kohe hoomata jõuab, seepärast õnnestubki “Jäljel” vaatajaid ikka üllatada. Marko Matvere võtab meid kaasa paika, kus jäätmed saavad uue väärtuse. Heidi Hanso käib aga ära Hiiumaal, kus hinnatakse kõrgelt kohaliku tooraine kasutamist.

Tänases saates võtame kaasaegse keskkonnasõbra kaasa Prangli saare lähistele meriheina aasadele, et uurida inimesele halvasti mõjuvate bakterite vohamist. Soomes õnnistatakse aga sisse seni kõige keskkonnasõbralikum laev, mis peagi Tallinna vahet seilama hakkab. Alutaguse metsade vahel aga toimetab aasta parim metsamajandaja, kelle mõtetest mõndagi kõrva taha panna.

Mida rohkem inimesi, kes meid ümbritsevale keskkonnale mõtlevad, seda parem on lootus tulevikule. Marko Matvere kohtub Eesti esimese keskkonnaministri Tõnis Kaasikuga, kelle jaoks keskkonnateemad on senini südamelähedased. Heidi Hanso uurib aga järele, kuidas toetatakse metsa kasvatamist ning kuidas korraldatakse vajalikus kohas selle raiet.

Oma keskkonnajälje vähendamine võib ühele inimesele tunduda keeruline ülesanne. Kui aga paljude soovid ühes kohas kohtuvad, on mõju kohe palju selgemalt näha. Marko Matvere vaatab, kuidas pandinõud võiks maailma muuta. Heidi Hanso lööb aga ise käed külge, kui teemaks on suuremahuline kaubatransport.

Nii vastutustundlikud ehitajad kui ka riik on astumas samme selle poole, et ehitussektori keskkonna jalajälg hakkaks juba lähitulevikus vähenema. Võimalusi on täna veel napilt, kuid siiski leiab isegi tulevase kiire rongitee Ülemiste terminalist nutikaid lahendusi, kuidas efektiivselt suur-rajatisi luua. Lisaks uurime, kuidas mõjutab inimese tarbimisharjumust kasutatud nutiseadmete valik kestlikke lahenduste abil disainitud telekomettevõtte esinduspoes.

Loodusega kompromissidele jõudmine võib olla keeruline ülesanne. Marko Matvere uurib selle võimalusi linnakeskkonnas, kus kergliikluse eelistamine ja keskkonnasäästlikumad kütuseliigid võiks olla lahenduseks. Metsa ja raudtee kokkupuutepunktis vaatab Heidi Hanso aga üle, kuidas on uuritud metsiste elu ja võimalusi koos eksisteerimiseks.