Nii vastutustundlikud ehitajad kui ka riik on astumas samme selle poole, et ehitussektori keskkonna jalajälg hakkaks juba lähitulevikus vähenema. Võimalusi on täna veel napilt, kuid siiski leiab isegi tulevase kiire rongitee Ülemiste terminalist nutikaid lahendusi, kuidas efektiivselt suur-rajatisi luua. Lisaks uurime, kuidas mõjutab inimese tarbimisharjumust kasutatud nutiseadmete valik kestlikke lahenduste abil disainitud telekomettevõtte esinduspoes.

Loodusega kompromissidele jõudmine võib olla keeruline ülesanne. Marko Matvere uurib selle võimalusi linnakeskkonnas, kus kergliikluse eelistamine ja keskkonnasäästlikumad kütuseliigid võiks olla lahenduseks. Metsa ja raudtee kokkupuutepunktis vaatab Heidi Hanso aga üle, kuidas on uuritud metsiste elu ja võimalusi koos eksisteerimiseks.

Tänases saates võtab Marko Matvere keskkonnasõbrad kaasa Ruhnu saarele, kuhu on püsti pandud ainulaadne ja kompleksne taastuvenergia lahendus. Kui veel mõned aastad tagasi toodeti kogu Ruhnule vajalik elektrienergia diislist, siis nüüd tuleb suurem osa saare elektrist taastuvenergiast. Milline on ruhnlaste jalajälg ja kuidas käib elu väikesaarel, sellest täna räägimegi.

Prügist tuleb rääkida ikka ja jälle, sest ei ole olemas inimest, kes selle tekitamise süüst päris puhas oleks. Marko Matvere võtab vaatajad kaasa Tallinna jäätmekäitluskeskusesse, kus tegeletakse kogu materjaliga, mis inimtegevuse jälgedena meist igapäevaselt maha jääb. Heidi Hanso uurib aga digiprügi — salakavalat jäädet, mille olemasolu me ehk tihti ei tajugi, kuid mille mõju keskkonnale võib olla samuti karm.

Haigeks jäädes mõtleme esimese asjana ikka sellest, kuidas end paremini tunda. Kuid iga kord kui tarbime mõnd ravimit, tunneb selle mõju ka meid ümbritsev keskkond. Hoopis erineval kursil oleme aga Tallinna Sadamas, kus on jutuks meretuuleparkide ehitamise tuleviku võimalused.

Aasta suurima tarbimispüha eel proovib “Jälg” leida võimalusi, kuidas sellega võimalikult keskkonnasõbralikult hakkama saada. Heidi Hanso ja Marko Matvere otsivad jõulukinke paigast, kust võib leida tõelisi aardeid. Aasta ihaldatumad kingid on aga ikka telefonid ja seega on hea teada, kuidas nende seast loodusele kõige kahjutum valik teha.

Metallitööstus jätab maailma ühe suurima keskkonnajalajälje, kuid nagu kõik ümberringi, on ka see valdkond pöörases muutumises. Nii katsetatakse täiesti süsinikuheite vaba terasetootmist, kaasajastatakse vanametallide kokkukogumise süsteeme ning Eesti metalliettevõtted teevad imet protsesside optimeerisega ja pakuvad klientidele alternatiive kasutada juba täna kõige keskkonnasõbralikumaid metalli-lahendusi.

Seekordses saates sõidavad saatejuhid Marko Matvere ja Heidi Hanso Peipsi äärde, et uurida, kuidas tuleb eestlaste lauale kohalik kala. Tundub ju elementaarne, et väljaspool kudemiseaega oleks värske Peipsi kala kogu aeg saada, aga nii pole see paraku mitte. Jääpüügi, põnevate vestluste ja mõnusa kokkamise keskel saame teada, mida kujutab endast olümpiapüük ja millised kvoodid nii kalameestele kui kaladele kehtestatud on.

Suur osa inimesi ümbritsevatest keskkonnaaspektidest on meile silmaga nähtavad ja kehaga tuntavad. Siiski on valdkondi, mis meid kogu aeg puudutavad, aga kuhu me füüsiliselt sukelduda ei saa. “Jälg” astub sedakorda tundmatusse vette küberkeskkonna ohtude piiritus maailmas ning õpetab, kuidas vältida küberkurjamite osavalt punutud petuvõrke. Navigeerime ka kaasaegse jäämurdja Botnica pööraselt multifunktsionaalsel pardal ja uurime, kuidas saab mulfifunktsionaalne alus hoida lahti mereteed ning aidata kaasa maailma tippteadlasi meie merede uurimisel.

“Jälg” võtab sedakorda suuna Saaremaale, et uurida, kas ja kuidas võiks läbi Saaremaa ranniku lähedale planeeritud avamere tuulepargi saada Saaremaast rohesaar ning tervest Eestist energiasõltumatu riik. Marko Matvere ja Heidi Hanso uurivad, kuidas näevad avamere tuuleparkide alust ala Saaremaa kalatööstused ning maailmas ainulaadne vetikatest tulevikutoitu tootev ettevõtte ning millist Saaremaal välja töötatud ringmajanduse mudelit saaks kasutada igal pool üle maailma.

Seekord uudistame kaasaegse metsahariduse erinevaid tahke. Luua Metsanduskooli erisaates uurime, kuidas omandavad tänapäeva noored ja keskealised kõige kaasaegsemaid metsatarkusi ning mil moel mõjutavad hariduseta metsatöötajad meie rohelise varanduse varusid. Vaatame üle, mida saab teha harvesterijuht, et raietulemus ei riivaks silma ning kuidas õpetatakse metsahuvilisi tegema metsamajandamises valikuid, mis on samaaegselt nii eetilised, praktilised kui ka jätkusuutlikud.

“Jälg” võtab sedakorda sõna otses mõttes luubi alla Eestimaa mullad. Koos teadlaste, ekspertide ja põlluharijatega uurime mullateemalises erisaates, millises olukorras on Eestimaa üks suurimaid varandusi ja mida me kõik saame ära teha, et nii suured tootmispõllud kui väikesed koduaia põllulapid oleks tervislikust saagist lookas ka järgnevatel põlvedel.

„Jälg“ uurib oma jõulueelses erisaates, kust on tulnud komme oma kadunud omakseid meeles pidada keskkonnakahjulike plastikusse pandud õueküünalde ning kunstlilledega. Kalmuprügi probleem puudutab nii surnuaedade haldajaid, pakendiseadust kui ka linde-loomi, kes kustunud küünlarasvast kõhutäit loodavad. Loomulikult otsime ka lihtsaid ja jätkusuutlikke lahendusi, kuidas saaks oma lähedasi meeles pidada nende puhkepaiku prügistamata.

Keskkonnasaade avab põnevat seost klaasi ja metsa vahel: mida rohkem me klaasi sorteerime, seda rohkem metsa Eestis istutatakse. Korralik mereharidus on olnud eesti meremeeste auks ja uhkuseks siin- ja sealpool riigipiire, kuid tegemist on võimsalt areneva valdkonnaga. Uurime, milliseid laineid lööb kaasaegne hüdrograafia eriala.