Mida rohkem inimesi, kes meid ümbritsevale keskkonnale mõtlevad, seda parem on lootus tulevikule. Marko Matvere kohtub Eesti esimese keskkonnaministri Tõnis Kaasikuga, kelle jaoks keskkonnateemad on senini südamelähedased. Heidi Hanso uurib aga järele, kuidas toetatakse metsa kasvatamist ning kuidas korraldatakse vajalikus kohas selle raiet.

Oma keskkonnajälje vähendamine võib ühele inimesele tunduda keeruline ülesanne. Kui aga paljude soovid ühes kohas kohtuvad, on mõju kohe palju selgemalt näha. Marko Matvere vaatab, kuidas pandinõud võiks maailma muuta. Heidi Hanso lööb aga ise käed külge, kui teemaks on suuremahuline kaubatransport.

Nii vastutustundlikud ehitajad kui ka riik on astumas samme selle poole, et ehitussektori keskkonna jalajälg hakkaks juba lähitulevikus vähenema. Võimalusi on täna veel napilt, kuid siiski leiab isegi tulevase kiire rongitee Ülemiste terminalist nutikaid lahendusi, kuidas efektiivselt suur-rajatisi luua. Lisaks uurime, kuidas mõjutab inimese tarbimisharjumust kasutatud nutiseadmete valik kestlikke lahenduste abil disainitud telekomettevõtte esinduspoes.

Loodusega kompromissidele jõudmine võib olla keeruline ülesanne. Marko Matvere uurib selle võimalusi linnakeskkonnas, kus kergliikluse eelistamine ja keskkonnasäästlikumad kütuseliigid võiks olla lahenduseks. Metsa ja raudtee kokkupuutepunktis vaatab Heidi Hanso aga üle, kuidas on uuritud metsiste elu ja võimalusi koos eksisteerimiseks.

Tänases saates võtab Marko Matvere keskkonnasõbrad kaasa Ruhnu saarele, kuhu on püsti pandud ainulaadne ja kompleksne taastuvenergia lahendus. Kui veel mõned aastad tagasi toodeti kogu Ruhnule vajalik elektrienergia diislist, siis nüüd tuleb suurem osa saare elektrist taastuvenergiast. Milline on ruhnlaste jalajälg ja kuidas käib elu väikesaarel, sellest täna räägimegi.

Prügist tuleb rääkida ikka ja jälle, sest ei ole olemas inimest, kes selle tekitamise süüst päris puhas oleks. Marko Matvere võtab vaatajad kaasa Tallinna jäätmekäitluskeskusesse, kus tegeletakse kogu materjaliga, mis inimtegevuse jälgedena meist igapäevaselt maha jääb. Heidi Hanso uurib aga digiprügi — salakavalat jäädet, mille olemasolu me ehk tihti ei tajugi, kuid mille mõju keskkonnale võib olla samuti karm.

Haigeks jäädes mõtleme esimese asjana ikka sellest, kuidas end paremini tunda. Kuid iga kord kui tarbime mõnd ravimit, tunneb selle mõju ka meid ümbritsev keskkond. Hoopis erineval kursil oleme aga Tallinna Sadamas, kus on jutuks meretuuleparkide ehitamise tuleviku võimalused.

Aasta suurima tarbimispüha eel proovib “Jälg” leida võimalusi, kuidas sellega võimalikult keskkonnasõbralikult hakkama saada. Heidi Hanso ja Marko Matvere otsivad jõulukinke paigast, kust võib leida tõelisi aardeid. Aasta ihaldatumad kingid on aga ikka telefonid ja seega on hea teada, kuidas nende seast loodusele kõige kahjutum valik teha.

Metallitööstus jätab maailma ühe suurima keskkonnajalajälje, kuid nagu kõik ümberringi, on ka see valdkond pöörases muutumises. Nii katsetatakse täiesti süsinikuheite vaba terasetootmist, kaasajastatakse vanametallide kokkukogumise süsteeme ning Eesti metalliettevõtted teevad imet protsesside optimeerisega ja pakuvad klientidele alternatiive kasutada juba täna kõige keskkonnasõbralikumaid metalli-lahendusi.

Seekordses saates sõidavad saatejuhid Marko Matvere ja Heidi Hanso Peipsi äärde, et uurida, kuidas tuleb eestlaste lauale kohalik kala. Tundub ju elementaarne, et väljaspool kudemiseaega oleks värske Peipsi kala kogu aeg saada, aga nii pole see paraku mitte. Jääpüügi, põnevate vestluste ja mõnusa kokkamise keskel saame teada, mida kujutab endast olümpiapüük ja millised kvoodid nii kalameestele kui kaladele kehtestatud on.