“Jälg” astub sedakorda uurima tekstiilijäätmete käitlemise uskumatult mitmekihilist maailma ning vaatab sisse võimalikesse lahendustesse, kuidas riietest tekkivat keskkonnajalajälge vähendada nii tööriiete kui tavakliendi sektoris. Lätis, Prodemi töörõivaste tehases sünnivad läbimõeldud moodultöörõivad, mida Lindströmi rendiriiete ettevõte annab kasutada kümnetele tuhandetele Eestimaa töötajatele, poepersonalist arstideni välja. Lisaks uurime, mis hakkab juhtuma järgmisel aastal, kui EL-s jõustub seadusemuudatus, mis käsib tekstiilijäätmed olmeprügist välja sorteerida.

“Jälg” astub sedakorda Saaremaale, et uurida, kuidas saarlased mandrieestlastele vesiviljeledes ning sinimajandades juba praegu, tulevikust rääkimata silmad ette teevad. Saatejuhid Marko Matvere ja Heidi Hanso uurivad, mis asi on nutikas meri. Lisaks saame teada, kuidas panna enda kasuks tööle veealused robotid, roheline elekter ja kuidas karbikasvatus toetab kalakasvatust ning kuidas kalakasvatus toetab kohalikku.

„Jälg“ uurib sedakorda, kuidas inimene omaarvates head tehes hoopis keskkonnale märkimisväärse paugu on pannud, kui mitmekümnesse Eestimaa mageveekogusse võõrad vähiliigid sisse viis. Nüüd on teadlaste asi uurida, kuidas probleemile piir panna, et meie endi jõevähk viimseni välja ei sureks. Ka avamerel pole asi parem: laevatamise tulemusel meie vetesse elama kolinud krabid teevad palju kurja kohalikele karpidele, kes Läänemere toitainerikast vett puhastavad. Küll aga on kaasaegsest inimtegevusest tolku ka: Keila on saanud valmis Eesti uhkeima lauluväljaku, kus kombineeritud nii kasutaja kui keskkonnasõbralikud ehituslahendused.

Käesolevat sajandit on nimetatud looduse taastamise sajandiks, et leevendada eelmiste generatsioonide mõju loodusele. Nii on RMK asunud taastama kunagi kuivendatud soid. Kaasaegses suurehituses tuleb aga mitu sammu ette mõelda ja kompenseerida keskkonnamõjusid juba enne nende tekkimist.

„Jälg“ asub avastama optimieerimiskeerises kaugküttelahendusi, mille läbi saavad toasooja kümned tuhanded eestlased ja ettevõtted. Uurime, kust üldse tuleb kestlik toasoe ja miks on vaja vahepeal linn üles kaevata. Põneva kõrvalpõikena kogub kliimamuutuste valguses kaugkütte kõrval tuure ka kaugjahutus.

„Jälg“ uurib sedakorda, kuidas jäätmeid prügi asemel ressursina kasutama peab. Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas võetakse ette pöördelisi samme, et ringmajandus hoo sisse saaks. Uurime, millised on kaasaegsed ringmajanduskeskused, miks raamatukogudest tööriistu laenutada saab ning kuidas ära viskamise asemel meistrid asju parandama õpetavad. Juba lähiaastatel muutuvad ka suurte organisatsioonide hanketingimused, mis lasevad muuhulgas ehitada uusi hooneid ka kasutatud materjalidest.

Nii vastutustundlikud ehitajad kui ka riik on astumas samme selle poole, et ehitussektori keskkonna jalajälg hakkaks juba lähitulevikus vähenema. Võimalusi on täna veel napilt, kuid siiski leiab isegi tulevase kiire rongitee Ülemiste terminalist nutikaid lahendusi, kuidas efektiivselt suur-rajatisi luua. Lisaks uurime, kuidas mõjutab inimese tarbimisharjumust kasutatud nutiseadmete valik kestlikke lahenduste abil disainitud telekomettevõtte esinduspoes.

Metallitööstus jätab maailma ühe suurima keskkonnajalajälje, kuid nagu kõik ümberringi, on ka see valdkond pöörases muutumises. Nii katsetatakse täiesti süsinikuheite vaba terasetootmist, kaasajastatakse vanametallide kokkukogumise süsteeme ning Eesti metalliettevõtted teevad imet protsesside optimeerisega ja pakuvad klientidele alternatiive kasutada juba täna kõige keskkonnasõbralikumaid metalli-lahendusi.

„Jälg“ uurib oma jõulueelses erisaates, kust on tulnud komme oma kadunud omakseid meeles pidada keskkonnakahjulike plastikusse pandud õueküünalde ning kunstlilledega. Kalmuprügi probleem puudutab nii surnuaedade haldajaid, pakendiseadust kui ka linde-loomi, kes kustunud küünlarasvast kõhutäit loodavad. Loomulikult otsime ka lihtsaid ja jätkusuutlikke lahendusi, kuidas saaks oma lähedasi meeles pidada nende puhkepaiku prügistamata.