Ühikarotte vaata siit!

 

Oli üks neist lämbeist päevist, mil termomeeter näitas kõvasti üle 30. Olin Kuu tagaküljel, melu-ja müravabas sünnikodus, 245 km Tallinnast, ja nautisin naturaalset elu - ajasin muru nulli. Silohõngune tennis jalas, higised päevitusriided seljas, viskasin ühe soojaga naabri-Eha kanadele aedikusse ka värske heina ära. Ja mida ma näen? Kaks sammu aedikust poe poole seisab rahvahulk, väikekülas tuleb selline mass kokku vaid vana-aasta õhtuks. Kuuse all, millel suvelgi jõululaternad küljes, sahmis rohelise seeliku ja punaste puukottadega pisike võõras naine, ülisuured päikeseprillid näol. Nii suuri prille nähes oli selge - liinainime. Lähim vaatlus näitas, et tuntud saatejuht ja "Ühikarottide" produtsent Tuuli Roosma oli koos Roti-mansaga tulnud Kanepisse peategelase Andri (Ivo Reinok) juuri otsima ning sattus vaikelu illustreerivat keskkonda ostides Kanepist eemale, minu kodukülla. Rahvahulk Tuuli ümber andis kinnitust, et pole see küla nii väike ja vaikne midagi. Sajandi sündmusest sooviti kõigiti osa saada.

"Meil sõidetakse lausa autorongina järel, tööd on raske teha," kurtis Tuuli. Samas oli ta rahul, et sai maainimesi justkui ristpistes oma sarja sisse lõimida. "Anname kohalikele ka rolle, siin on kõik ju nii ehe, kostümeerijal pole vaja sobivaid riideid otsida - üks on  ilusam kui teine," jätkas Tuuli.  Külapoes, kus narkomaan (Vallo Kirs) teeb Staffile (Lauri Pedaja) ettepaneku, millest viimasel raske loobuda, saab episoodilise osa ka poemüüja Airi. "Hea, et nad päriselt varastamiseni ei jõudnud, muidu ei tea veel, mis saab," muretses noor müüja.

Tanklarööv

Stsenaariumi järgi toimub narkomaani ja Staffi kohtumine küll ida-Virumaal, kuid tegelikult filmiti see stseen Kagu-Eesti külapoe ees, maaliliste kuplite, valmis viljapeade ja kohisevate metsade keskel.

Väikese sutsu teeb sarjas ka mu koduküla naabri-Andu, kes pahaaimamatult laupäeva ennelõunal tanklasse murutraktorile kütet läks ostma. Andul oli parasjagu käsil kaine periood, kuid Tuuli meelest võinuks ta koos külameestega õlut libistada. "Es naka ma jonma kah, istse ja rüübassi," ütles Andu.

Staffi ja narkomaani tegevus kisub "Ühikarottide" avaosas õige kriminaalseks ja võtetel vajati ka tanklatöötajate abi. Bensuka-Kaja, nagu rahvas teda kutsub, kõneles, et teleinimesed olid viisakad. Leppisid eelmisel päeval korrektselt asjad kokku ja tegid nii nagu lubatud - lavastasid röövi. "Neil oli mingit autot ka vaja, lubasin neile siis oma vana Passatit," sõnas Bensuka-Kaja. Nii Kaja kui ka teised kohalikud jätsid Tuulile ütlemata, et tanklaröövi lavastusega raputati veritsevale haavale soola peale. Alles möödunud sügisel lõid kaabakad öösel tankla aknaklaasid sisse ja tegid kassa tühjaks. Külarahvas ja tanklas töötavad naised elasid tükk aega hirmu all.

Weizenberg pööraks hauas ringi

Kanepi alevikus läks tol lämmil laupäeval aga hoopis huvitavaks. Kohalik BMW omanik sai "Ühikarottides" samuti rolli ja "vilistas ketsi", nii et mustad kummijäljed igaveseks mälestuseks maas. Režissöör-operaator Ergo Kuld hõõrus rahulolevalt käsi: ta sai linti manduvat noorsugu iseloomustava kolmainsuse: bemmi, tšiili ja grilli. Ei taha mõeldagi, mida tundis Kanepi armastatud vallavanem, kui ta esmaspäeval tööle minnes vallamaja vastselt asfaldilt rehvimustrilised "lilled" leidis.

Sarja stsenarist Martin Algus, kes Andri Kanepisse n-ö istutas, ei ole ise Kanepis käinud. "Võib-olla olen teatriga ringreise tehes sealt läbi sõitnud, kuid mu enda lapsepõlv möödus Siimusti metsade vahel Jõgevamaal, seega on maaelu mulle tuttav," ütleb ta. Lahedaid kohanimesid on Eestis palju, võta aga kaart kätte ja muudkui vali.

"Armastan tervet Eestit võrdselt, kuid Kanepi juhtus sarja eelkõige verbaalse huumori pärast. Tänapäeva noore jaoks tähendab kanep(i) midagi muud kui kohta Kagu-Eestis," ütleb näitekirjanik. Kindlasti ei ole ühelgi Kanepi elanikul midagi selle vastu, kui rikka kultuuripärandi poolest tuntud kihelkond ja tänagi tegus ning kireva seltsieluga vald popist noortesarjast läbi jookseb. Kanepi kihelkonnast pärit kuulus kujur August Weizenberg (1837-1921) keeraks aga "ühikarottide" dialoogi kuuldes kohe hauas ringi. Tema, kes ta Anna Haavat 1891. aastal modelleerides oma kiindumust poetessi vastu luulekeeles õhkas, ei suudaks iialgi mõista, et noored 120 aastat hiljem oma tundeelu nii robustselt väljendavad:

"Noh, oled mõnda linnaplikat pannud ka vä?" küsib Kanepi kutt "Ühikarott" Andrilt. Andri naerab.

"Tra, Sepo tegi siin ühe eide paksuks, endal veel mähe all ja lutt õllepudeli otsas," räägib kutt edasi. Andri muigab.

"Ühikarotid" olid Lõuna-Eestis terve augustikuu. Nad asusid nii Navi külas kui ka Kuperjanovi pataljonis, kus suvepraktikale tulnud Viki, Marion ja Iiris ajateenijatele süüa tegid. Noormehed susserdasid väikeses saekaatris elektritööd teha ja iseenesest mõista läks kõik nii, nagu noored ei plaaninud. Ei pääsenud nad sel kuumal suvel ka suure isuga ühikamuti (Salme Poopuu) küüsist.

Ühikarotid N 20.30 Kanal 2